Mõisted veostest

Soovid omale selgemaks teha mõisteid veostest.
Koondasin sulle siia alla ülevaateid:

Põhi- ja jaotusveod

Kaubaveod jaotatakse peamiselt veetavate koguste ja veoteekonna pikkuse järgi kaheks:

Põhiveod ja jaotusveod. Põhiveod tehakse tootjate ja keskladude vahel, samuti ka kesk- ja jaotusladude vahel.

Veetavad kaubakogused on suured ning veoteekonnad pikad. Tavapäraselt pööratakse põhivedude korraldamisel tähelepanu lastiruumi ja/või veovahendi ja veoühiku kandejõu maksimaalsele kasutamisele ja veomarsruudi valikule. Teisisõnu püütakse minimeerida ühikukulu ehk lähtepunktist sihtpunkti toimetatava kaubaaluse, kauba kaalu- või ruumalaühiku veo kulu. See eeldab üldjuhul võimalikult suure ruumala ja/või kandejõuga veovahendite ja -ühikute kasutamist ja võimalikult kõrge täiteastme saavutamist.

Kui põhiveod tootjatelt ladude täitmiseks on traditsiooniliselt täiskoormaveod, siis terminalivaheliste jaotusvedude korral võib veoühiku lastiruum sisaldada paljude klientide saadetisi, mistõttu on tegemist enamasti osakoorma- ja väikesaadetiste veoga.

Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on enamasti jaekaubandus, aga ka muud edasimüüjad ja tootmisettevõtted. Enamasti on tegemist kohalike ehk riigisiseste vedudega. Jaotusvedudena käsitletakse ka euroliidus naaberriikide ja lähiriikide vahelisi vedusid, mille puhul paikneb jaotusladu või terminal ühes riigis, saajad aga teises. Nii on tüüpiliselt Eestist Soome ja Lätist Leetu ning Eestisse toimuvad jaekaubandust ja edasimüüki teenindavad veod samuti jaotusveod.

Põhivedudega võrreldes on jaotusvedudel veoteekonnad lühikesed, veosed väikese kaaluga (mahuga) ning maha- ja pealelaadimispunkte arvukalt.

Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes märksa suurem tähtsus logistilise teenindamise näitajatel: tarneaeg, tarnesagedus, tarne täpsus, tarne paindlikkus jne. Jaotusveo käigus toimub tavaliselt veokorraldaja, klienditeenindaja ja autojuhi otsekontakt lõppkliendi või tarbijaga,mis tähendab, et pakutav teenindustase ja teenindamise kvaliteet peegelduvad otseselt rahulolu või rahulolematusena kauba tarnija ja/või teenusepakkuja suhtes.

Kuluaspektist on jaotusvedude korraldamisel võtmetähtsusega optimaalsete veomarsruutide (veoringide) väljatöötamine minimeerimaks vedude käigus läbisõidetavaid vahemaid, selle kaudu aga veokulusid.

Jaotusveod on veosüsteemi suhteliselt kulukas ja probleemiderohke osa. Ülemäära suured veokulud on tingitud sageli suhteliselt lihtsalt kõrvaldatavatest probleemidest ning välditavatest asjaoludest. Näidetena võiks tuua saadetist vastuvõtva või üleandva isiku mittekohaloleku, eelinformatsiooni puudumise kauba saabumisest, aeganõudva kauba loovutamise protseduuri, vastuvõtja laadimisestakaadi mitterahuldava seisukorra või selle puudumise jne.

Jaotusveod pakuvad võimalust osutada klientidele veo käigus või vahetult pärast selle toimumist erinevaid lisaväärtusteenuseid. Üks olulisi veoprotsessile väärtust lisav viis on nn süvajaotuse korraldamine. Süvajaotuse raames ei anta saadetist üle veoki lastiruumis või estakaadil, vaid autojuht veab kaubad ettevõtte siseruumidesse.

Samuti võib süvajaotus tähendada autojuhi sisenemist väljaspool tööaega (hilisõhtul, öösel või varahommikul) kliendi ruumidesse ja veose paigutamist territooriumil või siseruumides kokkulepitud kohta.

Süvajaotusena võib käsitleda ka olukorda, kus mööblit eraisikule koju vedanud autojuht koos abilisega kannab mööbliosad korterisse, eemaldab pakendid ja viib need endaga kaasa.

Samuti võidakse osutada lisaks kasutatud mööbli äravedamise ja utiliseerimise teenust.

Kodumasinate tarnimisel kantakse külmutuskapp või elektripliit eluruumidesse, eemaldatakse pakendid ja lülitatakse seade elektrivõrku.

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on aidanud märkimisväärselt kaasa jaotusvedude reaalajas jälgimisele, optimaalsete veomarsruutide väljatöötamisele, veotellimuste elektroonilise edastamise ja saadetiste automaatse tuvastamise kasutuselevõtmisele vöötkoodi- ja raadiosagedusliku identifitseerimise tehnoloogiate abil.

Kasutatakse saadetiste liikumise jälgimise süsteeme, mille kaudu saavad kliendid jälgida saadetiste kohaletoimetamist. Levinud on SMS-sõnumite kasutamine saadetise kohaletoimetamisest teatamiseks. Mõõdukaid kulusid põhjustavate uute tehnoloogiliste vahenditega on võimalik jälgida veokite liikumist ja neid positsioneerida.

Veokite kasutamise efektiivsuse määrab suures osas see, kui palju suudetakse autot ööpäevas ekspluateerida. Jaotusvedudel on tööaeg piiratud klientide tööajaga, tavaliselt ühtivad suures osas ka klientide soovitud laadimise ajavahemikud ehk nn laadimisaknad.

Osaliste kulusid oleks suhteliselt lihtne säästa, leides võimalusi kauba vastuvõtmiseks või loovutamiseks ka väljaspool tööaega.

Otseveod ja süsteemsed veod

Otsevedude all mõeldakse kauba vedusid saatjalt otse saajale ilma kauba käsitsemiseta terminalis või vaheladustamiseta jaotuskeskuses. Suur osa riigisisestest vedudest on nn otseveod, mille puhul viiakse kaubad lähtepunktist sihtpunkti ühe veovahendiga ümberlaadimisi tegemata. Suurem osa rahvusvahelistest vedudest tehakse veoahelates, kus kasutatakse mitmeid veoviise ja –vahendeid ning tehakse veoühikute või kaupade ümberlaadimisi.

Süsteemsete vedude all mõeldakse vedusid, mis põhinevad jaotus- ja kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning terminalidevahelistel vedudel. Tavaliselt toimuvad süsteemsed veod kindla veograafiku alusel. Konsolideeritakse võimalikult palju erinevaid saadetisi ühel marsruudil toimuvaks veoks. Süsteemsete vedude eesmärk on saavutada saadetiste/kaupade konsolideerimisest suurem positiivne majanduslik efekt, kui seda on terminalide ülalpidamise kulud.

Süsteemsete vedude efektiivsus sõltub mitmetest teguritest, nagu terminalivõrgustiku ülesehitus (terminalide paiknemine), süsteemis liikuvad kaubavoogude mahud ja iseärasused.

Iseäranis oluline on, kas vedude mahud on piisavad saavutamaks sünergiaefekti. Efektiivsest veosüsteemist peaksid olema huvitud kõik osalised: süsteemi haldajad-operaatorfirmad, kliendid ja laiemalt kogu ühiskond. Sel juhul on võimalik vähendada teenuste madalama hinna kaudu klientfirmade logistikakulusid. Tänu süsteemsetele vedudele õnnestub veovahendeid paremini koormata, saavutades paremaid täiteastmeid ning vähendades sellega teedel pooltühjalt sõitvate veokite arvu.

 

Kaubavedu

Kaubaveo all mõeldakse saadetise (veose) füüsilist teisaldamist saatjalt saajale lähtepunktist

sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel. Kaubavedude käigus tehakse ka kaupade käitlemist, tavapäraselt peale- ja mahalaadimist, sorteerimist, konsolideerimist või ristlaadimist (cross-docking).

Rahvusvahelised veod

Rahvusvahelised veod jaotatakse omakorda eksport- ja importvedudeks ning transiitvedudeks.

Kui eksportvedude all mõeldakse veoste toimetamist müügiprotsessi käigus kolmandatesse riikidesse, siis importveod on veod, mille puhul transporditakse rahvusvaheliste müügitehingute käigus ostetud kaubad kolmandatest riikidest importivasse riiki. Kuna EL-i liikmesriikide puhul on tegemist tolliliiduga, kus ei rakendata riikide vahel vastastikku ekspordi- ja imporditolle, pole liikmesmaade vahel toimuvad veod eksport- ja importveod.

Transiitveod

Transiitvedude all mõeldakse riiki läbivaid vedusid, mille käigus kasutatakse riigi logistika infrastruktuuri (maanteid, raudteid, sadamaid, terminale, ladusid jne) veoste toimetamiseks ühest välisriigist teise. Tüüpiliselt peatuvad saadetised transiitvedude käigus transiitriigi territooriumil teatud ajaks järgneva veo ootel.

Transiitvedude käigus toimub sageli veoste käitlemine vahetamaks veoviisi, samuti tehakse kaupade väärtust suurendavaid lisaväärtustoiminguid. Eesti koos Soome, Läti ja Leeduga on olnud traditsiooniliselt transiitmaaks Venemaa eksportkaupadele.

Kaubaveod maanteedel

Kaubaveod maanteedel jaotatakse omakorda litsentseeritud vedudeks ja eraviisiliselt teostatavateks vedudeks. Riigisiseseid ja rahvusvahelisi kaubavedusid veoste valdajatele võivad teha kooskõlas kehtivate seadustega ainult vastavat litsentsi (autoveoluba) omavad ettevõtted ja ettevõtjad.

Kiire ja soodne transport Eestis ja mujal Euroopas